Koruste


Koruste küla asub Rõngu-Pikasilla tee ääres ning ulatub lääneservaga Võrtsjärveni, kuhu suubub ka piiriks olev Rõngu jõgi.Lõunanaabriks on Puka valla Aakre küla. Suurt osa pinda katab Salulaane ulatuslik metsamassiiv.

Koruste küla on üks selle kandi vanemaid, mainitud juba 13. sajandil. Siin on mitmeid kalmeid (Jaasil, Kingul, Kalmemäel jm.); iidsest asustusest annavad tunnistust põllutöödel ilmsiks tulnud peitleiud. Praegu on küla idaosas suured puuviljaaiad ja puukool.

Pärast Suure Isamaasõja lõppu moodustati Koruste küla kolmest talust – Puidaku, Lihu ja Jõnni – Rõngu võitööstusele kuuluv abumajand, mis likvideeriti 1946. Maad anti Tamme puukoolile, keskus asus Puidaku talus, millest ka nimi.

1. oktoobril 1948 moodustati Puidaku puukool juba riikliku majandina. 1953 andis puukool esimesi istikuid, milest rajati 10,1 ha õunapuuaeda.

Veel väärib märkimist Raivo Puuritsa kaluritalu järve kaldal, mis tegeleb kalapüügi ja -töötlemisega ning angerjakasvatusega.

Teeristril asuv vana koolimaja väärib tähelepanu nii arhitektuurilises kui kultuuriloolises plaanis. Hästi säilinud vallakoolihoone on ehitatud 1900. aasta paiku. Ühekorruselise laudvoodriga kaetud palkhoone ühes otsas oli klassiruum ja internaat, teises otsas õpetaja eluruumid. Praegu asub seal Koruste raamatukogu (asut 1948), mis on üheks peamiseks külarahva kokkusaamise kohaks.  Maja ümbritseb park, maanteele viib puiestee.
Selles koolis on õppinud kunstnik Elmar Kits (1913-1972), kelle kodukoht oli Sutil Salulaane kõrval. Korustes õppis ka skulptor Juhan Paberit.
Koruste küla lõunaserval Soosaare pärnade-vahtrate all oli Soosaare Ärni – luuletaja Ernst Enno (1875 -1934) noorusmaa. Soosaarele tuli E. Enno 1884. aastal ja jäi selle kohaga seotuks veerandsajandiks. Tema kodutalust on tänaseks jäänud vaid hoonete asemed.

Koruste küla äärel 1,2 km kaugusel teest Jukal elas neli viimast eluaastat helilooja Aleksander Läte (1860 -1948). Juka eluhoonel on mälestustahvel. Aida taga kasvab Juka tamm, mis siit 0,6 km loodesse jääva Tondikiviga olid helilooja meelispaigad. Rahn on seotud muistendiga, mille järgi kivi heitnud siia Tont, kes võistelnud kiviheitmises Vanapaganaga. Vanapagana heidetud kivi kukkunud Võrtsjärve.Teise muistendi järgi toimunud kiviviskamine Sortsi ja Kalevipoja vahel Kikepera rabast. Tondikiviga on seotud muidki jutustusi (nõiakivi, maa-aluse käigu algus, rahapada, jaaniööl põlevad tulukesed jt).

Kultuuriloos on Tondikivi seotud A.Lätte, J.Simmi ja Karl Eduard Söödiga.

Rahnu suurus on 7 x 3 x 2,5 m, ümbermõõt 15 m).
Jukalt 0,5 km idas oli August Toominga (Kusta Toom, 25.09.1892-31.03.1973) kodupaik. Omapärane kirjamees elas erakuna Salulaanes pool sajandit alates 1917. aastast.

Kusta Toom oli1916. aastal tsaari armees, rändas juhutöölisena Venemaal, Soomes ja Saksamaal. 1920. aastate algusest elas erakuna ja vagabundina Rõngu kandis Koruste küla lähedal metsaonnis. Kirjamehena alustas 1910, tehes kaastööd ajakirjandusele(Perekonnaleht, Sädemed, Sakala jt). Tõlkis, tegi sõnumeid ja reportaaže. Samal ajal alustas ka algupäraste juttude ja kirjelduste avaldamist, millest enamus neist on ilmunud August Toomingase enda era-häälekandjates. Ta kirjutas ja trükkis ise primitiivsete vahendite abil ebaregulaarselt ilmunud ajakirju Tõrvik (1917 ja 1928), Aeg (1932-34) ja Hääl (1933-1941). Toomingas oli ajalehe Otepää Teataja üks asutajaid ja mõnda aega ka toimetaja. Eri raamatutena on avaldanud kireva külajutu Otsijad (Tln 1913) ja ühevaatuselise naljamängu Ahned neiud (Trt 1923).

Salulaane serval Linajärve (1,5 ha) ääres oli Eesti NSV teenelise kunstitegelase Elmar Kitse (1913-24.03.1972), Eesti ühe viljakaima maalikunstniku sünnikodu.  Kits õppis 1935-39 kõrgemas kunstikoolis Pallas A.Vabbe ateljees. Töötas 1940-41 jonistusõpetajana Mäe-nim Riigi Kõrgemas
Kunstikoolis ja 1944-49 monumentaalmaali kateedri juhatajana Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis. Kits on viljelnud kõiki tahvelmaaližanre, dekoratiivset pannood, monumentaalset seinamaali ning raamatuillustratsiooni. Elmar Kits suri 24. märtsil 1972 Tartus.

Salulaas on suur metsamassiiv Tartu maakonna edelapiiril Võrtsjärve rannamail. Salulaane metsad ja Väikse Emajõe kaldamaad said raskete lahingute tallermaaks 15.-17. septembril 1944. a., mil hävisid Pikasilla asula, sild ja metsad.
Salulaanes Pühastel oli Peeter Grünfeldti sünnikoht.

Kos talust on võrsunud tuntud põllumajandusteadlased Kristjan Jaama (1904-1996), Arthur Jaama (1914-1995) ja Enn Jaama (s 1934).

Elanikke 149

Külavanem Innar Kommisaar

Kodulehekülg http://www.koruste.ee

Innar Kommisaar e-mail ainokommisaar@hot.ee tel 5342 1744

Arhitekruutimälestised: Koruste külakooli hoone 19 saj, Kalmistu, Kalmistu “Kalmemägi”, Kalmistu “Pangamäed”, kivikalme

Advertisements
  1. Lisa kommentaar

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: